Hormoonide funktsioon keha jaoks on väga oluline, eriti need 4 tüüpi hormoonid

Võib-olla olete tundnud inimesi, kellel on laienenud adenoidid, menstruaaltsükli häired, lühikest kasvu või võib-olla kõige sagedamini diabeetikuid. Kas teadsite, et selliseid haigusi põhjustavad hormonaalsed häired? Seetõttu on hormoonide funktsioon inimkeha jaoks tõesti oluline.

Teadke hormoonide funktsiooni

Hormoonid on ained, mis moodustuvad teatud kehaosades väikestes kogustes ja kanduvad teistesse kehakudedesse ning avaldavad mõju keharakkude aktiivsusele.

Hormoone toodetakse nii ajus (hüpotalamus ja hüpofüüs) kui ka väljaspool aju (kõhunääre, kilpnääre, neerupealised ja suguelundid).

Need organid eritavad hormoone, seejärel sisenevad hormoonid vereringesse sihtorganitesse, kus hormoon toimib.

Keha toodab palju hormoone. Kõigist toodetud hormoonidest on neli hormooni, mis on ellujäämiseks väga olulised. Kui selle olulise hormooni töös esineb tõsine häire, võib juhtuda surm. Mis on neli hormooni?

1. Hormoon insuliin

Insuliin on hormoon, mida toodavad kõhunäärme beetarakud. Sellel hormoonil on anaboolsed või konstruktiivsed omadused. Insuliin tekib siis, kui toitainete (suhkrud, rasvad ja aminohapped) tase veres suureneb.

Hormooni insuliini ülesanne organismis on alandada veresuhkru taset, vabu rasvhappeid ja aminohappeid ning aidata kaasa nende säilitamisele.

Hormooni insuliini olemasolu paneb inimkeha rakud kasutama peamise energiakomponendina suhkrut. Hormooni insuliini toimet neutraliseerib hormoon glükagoon, mida toodavad kõhunäärme alfarakud.

Hormooni insuliini puudumine võib põhjustada hüperglükeemiat (kõrge veresuhkru taset), mis esineb suhkurtõve (DM) või diabeedi korral. Kui hüperglükeemiat ei ravita, võib see põhjustada häireid mitmesugustes elundites, nagu neerud, närvid ja võrkkesta.

Insuliinipuudus võib põhjustada ka rasva lagunemist rasvkoest, mille tulemuseks on rasvhapete sisalduse suurenemine veres.

Kui keha ei saa suhkrut peamise kütusena kasutada, kasutavad rakud alternatiivse energiana rasvhappeid.

Rasvhapete kasutamine energia saamiseks suurendab ketoonkehade (ketoosi) vabanemist, mis on happelised, põhjustades atsidootilist seisundit. See atsidoos võib vähendada aju tööd ja kui see on raske, võib see põhjustada kooma ja lõpuks surma.

2. Paratüroidhormoon

Paratüroidhormoon (PTH) on hormoon, mida toodab kõrvalkilpnääre. See nääre asub kilpnäärme ümber. PTH mängib olulist rolli kaltsiumi taseme reguleerimisel veres. Kaltsiumil endal on oluline mõju lihaste kokkutõmbumisele ja vere hüübimise protsessile.

PTH vabaneb madala kaltsiumisisaldusega veres. See hormoon suurendab kaltsiumi, suurendades kaltsiumi vabanemist luudest, kaltsiumi imendumist soolestikust ja neerudest. Kaltsitoniin on hormoon, mis võib pärssida PTH toimet.

PTH on eluks oluline, sest PTH puudumisel võivad tekkida lihasspasmid, sh hingamislihased, mis põhjustavad hingamispuudulikkust ja lõpuks surma.

3. Kortisoolhormoon

Olete kindlasti steroididest palju kuulnud. Tavaliselt on steroidid sageli ette nähtud põletikuvastaseks või Jõusaal sageli kuulete inimesi, kes soovivad heasse vormi saamiseks steroide süstida. Siiski, kas teadsite, et organismis on juba olemas looduslik steroid, mida nimetatakse hormooniks kortisool?

Kortisool ehk glükokortikoidid on kõige enam neerupealiste poolt eritatavad hormoonid. Selle hormooni põhikomponent on kolesterool. Kortisooli tuntakse stressihormoonina, kuna see hormoon vabaneb peamiselt siis, kui meie keha on stressi all.

Hormooni kortisooli funktsioon on ainevahetuses ja organismi immuunsüsteemis väga oluline. Erinevalt insuliinist on hormoon kortisool metaboolne (laguneb).

Hormooni kortisooli esinemine veres võib suurendada toiduvarude lagunemist organismis, nii et veresuhkur, rasv ja aminohapped tõusevad veres, nii et need materjalid võivad olla stressi ajal energiaallikaks.

4. Aldosterooni hormoon

Hormooni aldosterooni võib kuulda harvemini kui kortisooli. Aldosterooni eritavad ka neerupealised ning sellel on oluline roll naatriumi (soola) ja kaaliumiioonide tasakaalus organismis. Aldosteroon tekib siis, kui naatriumisisaldus veres on vähenenud või vere kaaliumisisaldus on liiga kõrge.

See hormoon põhjustab naatriumi tagasiimendumist neerurakkudes ja kaaliumi eritumist uriiniga. Naatriumi reabsorptsioonile järgneb vee imendumine neerudest.

Selle mehhanismi kaudu suureneb naatriumivaru ja kehavedelike hulk, mille tulemuseks on vererõhu tõus.

Aldosterooni puudumine võib põhjustada naatriumi ja vee kaotust kehas ning kaaliumisisalduse suurenemist, mis on ohtlik, kuna see võib põhjustada kiiret surma.