f) koolitundide süsteem ul päevakool Viimasel ajal on seda palju arutatud. On neid, kes seda toetavad, sest näevad kasu ja kasu lastele, aga on ka neid, kes on selle vastu. Tule, uuri siin plusse ja miinuseid!
Mis see on täispäevakool ?
Terve päeva kool on KBM-süsteem (Teaching and Learning Activities), mille käivitas Indoneesia Vabariigi haridus- ja kultuuriministeerium 2017. aastal. Sõna otseses mõttes täispäevakool tähendab tervet koolipäeva. Avalikkus mõistab seda määratlust siiani sageli valesti.
Isegi kui "laena nimi" terve päev, selle süsteemi õpetamis- ja õppimistegevused ei toimu vahetpidamata hommikust õhtuni. 2017. aasta Permendikbud number 23 väljaandes on selgitatud, et täispäevakool tähendab, et koolipäevad peavad kestma 8 tundi päevas esmaspäevast reedeni algusega kell 06.45-15.30 WIB, vaheajaga iga kahe tunni järel. Selle KBM-i kestus on samuti kooskõlas 2013. aasta õppekavaga.
Haridus- ja kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni- ja kogukonnateenuste büroo (BKLM) juhataja Ari Santoso sõnul ei rakendu aga igapäevane koolisüsteem kõigis koolides ühtlaselt. Valitsus annab igale koolile vabaduse alustada oma KBM-programmi rakendamist.
Koolid saavad teha ka koolisüsteemi täispäevakool See toimub järk-järgult, mitte tingimata kohe. Ärge unustage kohaneda ka iga kooli võimete, ruumide ja inimressurssidega.
Mis on selle mõte?
Süsteem täispäevakool loodud hariduse kvaliteedi tõstmiseks, toetades senisest põhjalikumalt õpetamis- ja õppimisprotsessi ning jõudes õpilaste akadeemilise arengu iga aspektini.
Arvestades, et õpilased veedavad rohkem aega koolis, loodetakse, et nad saavad lisaks teoreetilisele sügavusele suurema osa ka teadmiste reaalse rakendamise kaudu.
Valitsus loodab, et sellised kogupäevakoolitused võivad pakkuda lõbusat, interaktiivset ja praktilist õppimisviisi. Kool ei ole ainult istumise ja õppimise ajal näost näkku kohtlemine.
Nii saavad õpilased lisaks õppe- ja õppimistegevustele klassiruumis aega ka koolivälisteks tegevusteks, mis võivad toetada nende emotsionaalseid, psühholoogilisi ja sotsiaalseid oskusi. Näiteks Koraani kooliväline (islamikoolis), skaudid, Punane Rist või muud kunsti- ja spordihuvidega seotud koolivälised tegevused.
Samuti soovitab valitsus õppe- ja kasvatustegevuse sisustada muude lõbusate haridusega seotud tegevustega. Näiteks väljasõidud muuseumidesse, et õppida tundma riigi kultuuri, külastada kultuurikunsti etendusi, vaadata või osaleda spordivõistlustel.
Lisaks on kavas terve päeva koolisüsteem, et ennetada ja neutraliseerida õpilaste kaasamine mitteakadeemilistesse tegevustesse, mis toovad kaasa negatiivseid asju.
Süsteemi kasutades koolis käimise eelised täispäevakool
1. Õpilased mõistavad ainet sügavamalt
Ühe täispäeva õppimine tähendab, et iga õppematerjali käsitletakse üksikasjalikumalt ja põhjalikumalt.
Kui varem kestis üks õppeaine vaid 1-1,5 tundi päevas, täispäevakool võimaldab lisada õppetunde kuni 2,5 tundi päevas.
Haridus- ja kultuuriministeerium leiab, et see on õpilastele kasulik, sest neil on rohkem aega materjali mõistmiseks. Eriti täppisainetes nagu matemaatika, füüsika, keemia või võõrkeeled.
Samuti võib õpetajatel olla rohkem aega õpilastega küsimuste ja vastuste seansi avamiseks, et kõik saaksid ainest tõesti aru.
2. Vanemad ei pea muretsema
Nagu eespool selgitatud, on terve koolipäeva üks eesmärke tagada, et lapsed oleksid vabad koolivälistest negatiivsetest tegevustest. Pealegi pole kõigil vanematel aega pärast kooli oma lapsi juhendada.
Tõenäoliselt jätkavad lapsed ka pärast koolitundide lõppu oma aega koolivälises tegevuses ja jäävad ka õpetaja järelevalve alla, et vanemad ei peaks muretsema, et lapsed õhtuni ringi uitaksid. .
3. Lapsed saavad veeta nädalavahetuse koos vanematega
Kui lapsed ja vanemad on mõlemad hõivatud õppimise ja tööga, on nädalavahetus see päev, mida nad ootavad.
Koos täispäevakool, on KBM-i ajakava lühendatud vaid 5 päevale (esmaspäevast reedeni), nii et koolid ei pea enam nõudma õpilastelt laupäeviti kooliskäimist.
Ari Santoso sõnul saavad lapsed laupäevast ja pühapäevast koos perega erilise päeva teha.
Kuid see on süsteemi tagajärg täispäevakool
1. Lapsed ei söö ega maga regulaarselt
Väljaspool õppimist on söömine ja magamine laste peamised vajadused, mida ei saa vaidlustada.
Uni tugevdab aju protsessi uue teabe salvestamisel pikaajalise mäluna, et kogu koolis õpitud materjal oleks tulevikus hõlpsasti meelde tuletatav. Samal ajal annab söömine ajule energiat, et omastada, töödelda ja salvestada teavet.
Iroonilisel kombel tundub, et kogu päevakoolisüsteem seab esikohale need kaks laste põhivajadust. Varahommikul kooli minnes (üldiselt kell 06.30 hommikul) on riskantne, et lapsed tahavad hommikusöögi vahele jätta või lihtsalt tagasihoidlikult süüa. Lõpuks pole neil piisavalt energiavarusid, et koolis ainet töödelda. Pealegi ei ole kõikides koolides lõunatoitlustuskohti ega sööklaid, kus oleks valik toitainerikkaid ja mitmekesiseid toite, nii et lapsed kipuvad suvaliselt näksima.
Teisest küljest tähendab hilise pärastlõunani kool seda, et õpilased kaotavad puhkamiseks ja magamiseks väärtuslikku aega. Pole vähe kooliõpilasi, kes jätkavad pärast koolist tulekut õhtuni tundide võtmist või juhendamist mujal. Ka lastel pole aega korralikult magada, kuigi järgmisel päeval tuleb kooliminekuks jälle vara tõusta.
2. Lapsed haigestuvad kergemini
Sassis une- ja söömisgraafik on edaspidi ohtlik laste vaimsele ja füüsilisele seisukohalt. On näidatud, et unepuuduse all kannatavad koolilapsed saavutavad akadeemiliselt vähem edu. Samuti jäävad nad suurema tõenäosusega tundide ajal klassis magama.
Toidu- ja unepuudus suurendab ka riski, et lapsed haigestuvad maohaavanditesse või grippi, mistõttu nad ei saa kooli minna, mistõttu on neil oht saada tõsiseid terviseprobleeme, nagu kõrge kolesteroolitase ja rasvumine.
3. Lapsed on altid stressile
Väsinud nii õppimisest kui ka täiskasvanutele töötamisest. Kogu energia kulub ära, et mõista uue teabe halastamatut "invasiooni". Lapsed on samuti sunnitud läbima pikki rutiini ning iga paari kuu tagant kodutöid ja kontrolltöid, kuni neid ähvardatakse, et nad ei saa heade hinnete korral tundi minna.
Pealegi saavad lapsed minimaalselt puhkamis- ja mänguaega, sest nad on kohustatud osa võtma erinevatest koolivälistest lisategevustest, sh klassivälistest ja juhendamistundidest.
See koormab aju järk-järgult üle ja väsib väga, muutes lapse stressi suhtes haavatavaks. Stress on lastele halb. Paljud teaduslikud uuringud on teatanud, et koolilastel, kes magavad vähem kui kuus tundi öösel, on kolm korda suurem tõenäosus kannatada depressiooni all.
Sellised psühholoogilised häired võivad pikemas perspektiivis suurendada laste koolis käitumisprobleemide, nagu uimastite või alkoholi vahelejätmine ja proovimine, kuni enesetapumõtete või -katseteni.
4. Ei ole mingit garantiid, et õppeedukus kindlasti tõuseb
Täispäevakooli idee põhineb teoorial, mille kohaselt on lastele kõige optimaalsem õppimisaeg 3-4 tundi päevas ametlikus õhkkonnas ja 7-8 tundi päevas vabas õhkkonnas.
Olemasolevad põlluandmed viitavad aga vastupidisele. KBM-i kestus Indoneesia koolides on üks pikimaid maailmas, isegi kui võrrelda teiste haridusest kinnisideeks riikidega, nagu Singapur või Jaapan. Näiteks Singapuris on 1 subjekti keskmine kestus vaid 45 minutit seansi kohta, Indoneesias võib see olla kuni 90-120 minutit.
Tegelikult ei pruugi pikk kooliminek kajastada ka paralleelseid akadeemilisi tulemusi. Indoneesia õpilaste keskmine hinne pärast 8-tunnist vahetumist õppimist on endiselt madalam kui Singapuri õpilastel, kes tegelikult õpivad vaid 5 tundi.
Mida ma siis tegema peaksin?
Ülaltoodud eelised ja puudused võite lapsele kooli valimisel arvestada. Ehk aitad kooli leida terve päev mis sisaldab ka põnevaid klassiväliseid tegevusi, et lapsed saaksid ikka edasi areneda mängides ja oma hobidega tegeledes, vähendades samal ajal stressi õppimise ajal.
Kas olete pärast lapsevanemaks saamist uimane?
Liituge lapsevanemate kogukonnaga ja leidke lugusid teistelt vanematelt. Sa ei ole üksi!