Nihkunud hambad või hambad, mis kukuvad igemetest välja, tekivad tavaliselt lapsepõlves. Siiski võivad ka teismelised ja täiskasvanud kogeda hammaste väljalangemist kas siis, kui need kukuvad ise välja või muul põhjusel. Lapsepõlves välja kukkunud hambad asendatakse kohe uute hammastega. Kuidas on aga lood teismelistega? Kas teismelisena välja kukkunud hambad võivad tagasi kasvada?
Õppige kõigepealt tundma piimahammaste ja jäävhammaste kohta
Inimesed kogevad üldiselt kahte hammaste kasvu perioodi. Esiteks Piimahambad ehk esmased hambad hakkavad kasvama, kui laps on umbes 6 kuud kuni 2–3 aastat vana. 3-aastaseks saades on keskmisel lapsel lõualuus 20 piimahammast. Need piimahambad kukuvad järk-järgult välja ja asenduvad jäävhammastega, alates 5–6 aasta vanusest ja lõpetades varases noorukieas.
Teiseks , jäävhammaste või piimahambaid asendavate sekundaarsete hammaste kasv. See vaheldumise faas põhjustab lõualuu täitumise piimahammaste ja jäävhammaste seguga. Tavaliselt on jäävhambad piimahambad täielikult asendunud 12–13 aasta vanuseks.
Puuduvad piimahambad asendatakse jäävhammastega ühe nädala kuni kuue kuu jooksul. Kui aga hammas kaob murru või lagunemise tõttu, kulub jäävhammaste puhkemiseks kauem aega.
Lahtiste hammaste põhjused noorukitel ja täiskasvanutel
1. Hambatrauma
Hammaste väljalangemise põhjuseks võib olla tugev löök pähe või otse hammastele. Mõned harjumused, mida kiputakse tegema iga päev, võivad vallandada ka hammaste väljalangemise, näiteks harjumus avada pudeleid või rebida hammastega toidupakendeid. Teie hambad ei ole loodud neid asju tegema. Seega on kõige parem seda harjumust vältida, et hambad oleksid tervemad.
2. Igemehaigus (parodontiit)
Igemehaigus on kaugelearenenud igemepõletik, mida iseloomustab igemete, lõualuu ning hammaste ja igemete vahelise sidekoe nakatumine. Parodontiit võib põhjustada hammaste lõtvumist või välja kukkumist.
3. Muud haigused
Lisaks igemehaigustele võivad mitmed kroonilised haigused, nagu diabeet, vähk, osteomüeliit ja autoimmuunhaigused, põhjustada täiskasvanutel varajases eas hammaste väljalangemist. Kui olete teismelisena seda seisundit kogenud, peaksite konsulteerima arstiga, et selgitada välja kaasnevate haiguste võimalus.
Kas teismelisena välja kukkunud hammas võib tagasi kasvada?
Hammaste tagasikasvamise võimalus oleneb kaotatud hamba tüübist, olgu selleks siis piimahammas või jäävhammas. Kui puuduv hammas on piimahammas, asendatakse see tõenäoliselt jäävhambaga. Piimahambad jäävad aga väga harva ellu kuni 17. eluaastani.
WebMD teatel kukuvad kolm hammast keskelt paremale ja vasakule tavaliselt välja vanuses 6–12 aastat. Keskmised lõikehambad kukuvad välja 6–7-aastaselt, külgmised lõikehambad 7–8-aastaselt ja hambahambad 10–12-aastaselt. Vahepeal kukuvad purihambad välja tavaliselt 9–12-aastaselt.
Kui puuduv hammas on jäävhammas, siis tõenäoliselt pole selle asendamiseks saadaval seemet. Siiski on ka kedagi, kellel on jäävpiimahambad ja kes on välja kukkunud alles teismeeas või isegi täiskasvanueas. Kui on jäävhammas, mis pole veel piimahamba taha kasvanud, on võimalik, et hambad kasvavad.
On ka inimesi, kellel pole hambaimplantaate, seega on neil vähem hambaid kui teistel. Nii et täpsema teabe saamiseks küsige oma hambaarstilt ja tehke hambaröntgen. Kui lõpuks seemnehammast pole, peate valima mõne muu tee, kui soovite tõesti hammast asendada. Üks võimalus on hambaimplantaadid. Konsulteerige täiendavalt oma usaldusväärse hambaarstiga.