Paljud inimesed peavad hiljaks jäämist loomulikuks või lausa kohustuslikuks asjaks. Olgu selle põhjuseks ületunnitöö kontoriprojekti täitmiseks, jalgpallimängu vaatamine või kiirussüsteemi õppimine eile õhtul enne koolis tähtsat eksamit. Küll aga tuleb edaspidi olla ettevaatlikum hilise üleval viibimise erinevate mõjude suhtes oma tervisele.
Miks me vajame und?
Uni on kaasatud tegevusena, millel on lugematu arv eeliseid. Magades vabastab aju hormoone ja ühendeid, mis aitavad kaasa ainevahetusprotsessidele kehas. Alustades söögiisu taastamisest, immuunsüsteemi turgutamisest, mälu parandamisest, meeleolu parandamisest, füüsilise vormi tõstmisest kuni energia suurendamiseni ja järgmise päeva tegevustele keskendumiseni.
Piisav magamine võib isegi aidata teil juhtida stressi ja psühhiaatriliste häirete sümptomeid, nagu ärevushäired ja depressioon.
Täiskasvanute ja eakate ideaalne une pikkus on umbes seitse kuni kaheksa tundi. Samal ajal vajavad lapsed ja noorukid pikemat uneaega (sõltuvalt vanusest umbes 8-12 tundi)
Hiline ärkveloleku mõju tervisele võib aja jooksul lühendada eluiga
Hilise ärkveloleku mõju keha tervisele on tõestanud paljud teaduslikud uuringud. Väidetavalt suurendab harjumus hiljaks jääda mitmete tõsiste terviseprobleemide tekkeriski, alates hüpertensioonist, diabeedist, südamehaigustest, rasvumisest, uneapnoest kuni enneaegse surmani.
Seda tõendavad Inglismaa ja Itaalia teadlased, kes analüüsisid 1,3 miljoni inimese uneharjumusi, mis on kogutud 16 erinevast uuringust. Tema leiud näitasid, et inimestel, kes magasid vähem kui kuus tundi öösel, oli 12 protsenti suurem tõenäosus enneaegseks surra. Samuti leidsid nad, et inimestel, kes vähendasid oma uneaega seitsmelt tunnilt viiele või vähemale, oli 1,7 korda suurem risk varem surra. Mis selle põhjustas?
Mitmed uuringud on leidnud, et vähem kui 5-tunnine öösel magamine võib põhjustada veresoonte ahenemist, mis omakorda võib tõsta vererõhku. Veelgi enam, unepuudus võib vallandada ka magneesiumipuuduse, mis võib põhjustada arterite seinte kõvenemist (ateroskleroosi). Ateroskleroos võib suurendada teie hüpertensiooni, insuldi ja muude südameprobleemide riski.
Lisaks ilmneb hilise ülevaloleku mõju ka keha veresuhkru taseme tõusus. Unepuudus võib põhjustada organismi resistentsuse insuliini suhtes ja stressihormooni kortisooli taseme tõusu, nii et organism ei suuda omastada verest järelejäänud suhkrut. Selle tulemusena tõuseb veresuhkru tase. See seisund võib põhjustada diabeedi.
Liiga sagedane üleval viibimine võib suurendada ka näljahormooni greliini vabanemist, mis võib suurendada söögiisu. Pole ime, et pikaajaline unepuudus võib muuta keha paksuks, mis võib tulevikus vallandada rasvumise. Rasvumine, hüpertensioon ja diabeet mõjutavad kindlasti teie tervist väga halvasti. Eriti kui need juhtuvad samal ajal.
Lisaks haigusriskile võib unepuudus vähendada ka teie keskendumist ja erksust. See võib olla väga ohtlik, kui juhite sõidukit. Unisena autojuhtimise ohte võib võrrelda isegi joobes juhtimisega. Unisena autojuhtimine juba pärast 3-tunnist und suurendab liiklusõnnetuse ohtu rohkem kui neljakordseks.
Näpunäiteid, kuidas paremini magada
Selleks, et mitte harjuda hilise ülevalolekuga ja tulevikus hiljaks jäämise tagajärgedega toime tulema, proovige järgida mõnda järgmistest lihtsatest näpunäidetest:
- Seadke äratus magamamineku ajaks ja ärkake iga päev samal ajal, sealhulgas nädalavahetustel. Kui peate ärkama kell 6 hommikul, minge kindlasti magama kell 23, et magada öösel 8 tundi.
- Vältige enne magamaminekut rasket füüsilist tegevust. Kui soovite enne magamaminekut trenni teha, tehke seda vähemalt 2-3 tundi enne magamaminekut.
- Vältige kofeiini, sigarette ja alkoholi enne magamaminekut.
- Ärge magage pärast kella 15.00. Liiga hiline uinakuaeg paneb sind tegelikult öösel värskena tundma.
- Proovige enne magamaminekut teha asju, mis muudavad teid rahulikuks ja lõdvestuvaks. Näiteks laulu kuulates, raamatut lugedes, soojas vannis või muude tegevustega, mis muudavad sind lõdvemaks.
- Muutke magamistoa õhkkond mugavaks, vaikseks, pimedaks ja külmaks. Vältige asju, mis võivad und segada, näiteks telereid ja vidinaid.
- Kui olete 20 minutit voodis lamanud ja ikka ei saa magada, proovige mõnda aega tõusta ja teha muid tegevusi, et te ei tunneks stressi. Ärevus ja mure, kuna te ei saa magada, võivad teid tegelikult värskendada ja muuta teid magama jäävamaks.