Hingetoru ehk hingetoru on inimese hingamissüsteemi üks tähtsamaid osi. See mitte ainult ei mängi rolli õhu sisenemisel ja väljumisel, vaid hingetoru toimib rohkemgi. Noh, see artikkel selgitab põhjalikult hingetoru funktsiooni ja mitmesuguseid terviseprobleeme, mis võivad seda mõjutada.
Millised on hingetoru funktsioonid?
Hingetoru on inimese suure torukujuline hingamiselund. Hingetoru asub alumistes hingamisteedes koos kopsude, bronhide, bronhioolide ja alveoolidega.
See orel on umbes 11 sentimeetrit (cm) pikk ja 2,5 sentimeetrit lai. Hingetoru asub vahetult kõri all (häälekast) ja lõpeb rindkere keskel, rinnaluu taga ja söögitoru ees.
Hingetoru koosneb 16-22 lihase- ja kõhrerõngast. See rõngasluu aitab õhul sujuvalt sisse ja välja voolata.
Noh, kas teadsite, et hingetoru funktsioon ei ole piiratud ainult õhu läbipääsuks? Selle mitmesugused ülesanded muudavad hingetoru üheks oluliseks elundiks.
Need hingetoru mitmesugused funktsioonid inimese hingamissüsteemis.
1. Õhu suunamine kopsudesse
Hingetoru üks peamisi funktsioone on toimida õhukanalina, mille kaudu hingate hingates kopsudesse.
Kui õhk siseneb, hingetoru soojendab ja niisutab õhku, enne kui see lõpuks teie kopsudesse siseneb.
2. Vältige sisenevaid võõrkehi
Hingetoru toimib ka esimese kaitseliinina sissehingamisel kehasse sattuvate võõrkehade eest.
Hingetoru seintel on lima ja ripsmed (väikesed karvad), mis vastutavad võõrkehade arvu vähendamise eest õhus, alates bakteritest, viirustest ja seentest.
Seega muutub teie kopsudesse sattuv õhk puhtamaks, et teie tervis säiliks.
3. Seedesüsteemi sujuvamaks muutmine
Jah, hingetoru teine funktsioon pole mitte ainult hingamissüsteemile kasulik, vaid ka aidata siluda inimese seedesüsteemi.
Hingetoru võib oma painduva kõhrega pakkuda söögitorule vabamat ruumi. Toidu allaneelamise protsess muutub lihtsamaks.
4. Aitab kergemini köhida
Köhides tõmbuvad hingetoru lihased kokku. Need kokkutõmbed hõlbustavad köhimise ajal õhu väljumist.
Köha on inimestel põhiliselt vaja selleks, et puhastada hingamisteed limast ja muudest võõrosakestest.
Erinevad probleemid, mis võivad häirida hingetoru tööd
Nagu ka teisi kehaorganeid, võivad hingetoru mõjutada ka teatud haigusseisundid, näiteks järgmised.
1. Hingetoru ummistus
Teie hingetoru võib ummistuda tahtmatult sisse hingatud võõrkeha, näiteks toidu, teatud kemikaalide või isegi klaasikildu tõttu.
Selle tulemusena võib õhuvool läbi hingetoru olla blokeeritud ja teil võib tekkida hingamisraskusi.
2. Hingetoru infektsioon (trahheiit)
Trahheiit on infektsioon, mis võib häirida hingetoru normaalset tööd. Sümptomiteks võivad olla köha, palavik, hingamisraskused ja vilistav hingamine.
Infektsiooni põhjustavad tavaliselt bakterid Staphylococcus aureus. See seisund on lastel tavaline.
3. Hingetoru ahenemine (stenoos)
Hingetoru stenoos on hingetoru ahenemine hingetorus tekkiva armkoe tõttu.
See armkude tekib tavaliselt intubatsiooni või hingamisaparaadi pikaajalise kasutamise tulemusena.
3. Hingetoru-söögitoru fistul (TEF)
Hingetoru funktsiooni võib häirida ka hingetoru-söögitoru fistuli ehk TEF olemasolu.
MedlinePlusi lehelt pärineva teabe kohaselt on TEF kaasasündinud haigus, mis põhjustab hingetoru ja söögitoru ühendamise kanaliga.
Seetõttu on söögitoru toidul oht sattuda hingetorusse, et kopsud saaksid aspireerida.
4. Trahheomalaatsia
Trahheomalaatsia on seisund, mille korral hingetoru muutub liiga pehmeks, et häirida selle normaalset funktsiooni. Liiga pehme hingetoru põhjustab kannatanul hingamisraskusi.
Sarnaselt TEF-iga on trahheomalaatsia kaasasündinud seisund. Kuid mõnel juhul võib see seisund tekkida ka korduvate infektsioonide ja suitsetamisharjumuste tõttu.
5. Hingetoru vähk
Kõige surmavam haigus, mis hingetoru võib tabada, on vähk. Siiski liigitatakse esinemisjuhtumeid väga harvadeks.
Hingetoruvähi sümptomid on sarnased teiste hingamisprobleemidega, nagu köha, õhupuudus ja vilistav hingamine.
Kui aga köhaga kaasneb veri ja teil on neelamisraskusi, peate sellest haigusest teadlik olema.
Kui teie hingetoru funktsioon on problemaatiline, teeb arst tavaliselt spetsiaalseid teste, näiteks:
- bronhoskoopia (väikese toru külge kinnitatud kaamera sisestamine hingetorusse),
- CT või MRI skaneerimine ja
- rindkere röntgen.
Et hingetoru tervis oleks alati säilinud, pöörduge vähimategi hingamisprobleemide korral arsti poole.