Inimesed tegutsevad sageli põhjalikult mõtlemata. Mõnikord käituvad nad ka alateadlike impulssidega. Kui tulemus pole hea, on tagajärjeks kahetsus. Siin on eneserefleksioon oluline, et inimesed teist korda samu vigu ei teeks.
Eneserefleksiooni eelised
Allikas: SheKnows.com Eneserefleksioon on protsess, mille käigus mõeldakse ja analüüsitakse ennast kõigi igapäevaelus tehtud harjumuste, mõtete, tunnete ja otsuste üle. Selle abil õpid iseennast paremini mõistma ning tead kõiki oma tugevaid ja nõrku külgi.
See toiming aitab teil teada saada, mida tuleks teha ja täiustada, et miski, mida teete, saaks tulevikus edukas olla.
Enda puudujääkide mõistmine ei tähenda, et peaksite ennast pidevalt süüdistama. Just see teadlikkus paneb sind mõistma oma piire.
Soovitu saavutamisel on aegu, kus proovite teha kõike mõjule mõtlemata. Mitte harva annab rutakate otsuste tegemine tagasilöögimis teeb teile haiget ja mõjutab teie vaimset tervist.
Ent oma piiridest teadlik olemine aitab sul valitud valikute üle kontrolli haarata. Saate vähendada tarbetut stressi ja keskenduda sellele, mida saate teha.
See teadlikkus julgustab sind elama tasakaalustatumat elu ja avaldab positiivset mõju sinu heaolule.
Eneserefleksioon hõlmab ka teadlikkust sellest, kuidas suhtlete ümbritsevate inimestega. See võib anda teile võimaluse teada saada, mida olete valesti teinud, et saaksite oma suhteid teiste inimestega parandada.
Hakake ennast parema elu nimel peegeldama
Eneserefleksioon ei ole lihtne. Eneserefleksiooni tuleks teha siis, kui teie meel on täiesti rahulik, nii et võite vajada erilist aega. Igaühel on oma viis seda teha.
Alustuseks proovige siiski keskenduda küsimusele, mille üle soovite mõtiskleda, esitades endale küsimusi, näiteks millised sündmused on hiljuti juhtunud ja mida te neist arvate.
Sealt uurige sügavamalt, küsides, miks see juhtus ja miks te nii arvate.
Neid mõtteid koondades võite hiljem mõelda muudele teguritele, näiteks sellele, kas sündmusest oleks midagi õppida. Kui olete leidnud parema lahenduse, proovige seda oma igapäevaelus rakendada.
Eneserefleksiooni käigus tuleks olla aus ka enda vastu oma enesetunde osas ning loomulikult olla probleemiga silmitsi seistes teadlik ka oma tugevatest ja nõrkadest külgedest.
Mõnikord teete probleemidega silmitsi seistes sageli sama harjumuse. Eneserefleksioon aitab teil mõelda ja välja selgitada, millised harjumused on tõhusad ja millistest peaksite loobuma.
Kui need harjumused on vigade põhjuseks, näiteks sulle, kellele meeldib millegi tegemisel kiirustada, asenda see uue harjumusega, et edaspidi kõike hoolikamalt teha.
Eneserefleksioon on tegelikult oma isiksuse ja mõtteviisi paremaks tundmaõppimise protsess. Sellest tegevusest saab koht, kus saate iseendaga uuesti suhelda. Oma edusammude jälgimiseks võite päevikusse pidada.
Kui tunnete end igal ajal lootusetuna, võite vaadata tagasi väikestele muudatustele, mis teil õnnestus, ja püüda edasi saada paremaks inimeseks.