Näpunäiteid liigsest stressist tingitud närvivapustuse ületamiseks •

Stress on tegelikult keha viis end kahju eest kaitsta, hoida meid keskendunud ja erksana. Kuid seda enesekaitsereaktsiooni ei saa aju kergesti kontrollida ja see võib põhjustada pikaajalist vaimset stressi. Kui olete pidevalt intensiivse stressi all, ei saa te oma tavalisi tegevusi jätkata – see võib teid isegi viia riskantsete tegudeni, nagu joomine või hoolimatult suurel kiirusel sõitmine. Seda raske vaimse stressi seisundit nimetatakse närvivapustus.

Mis on närvivapustus?

Tänapäeval peetakse sotsiaalsetest probleemidest, romantikast või tööst põhjustatud stressi sageli iseenesestmõistetavaks. Kuigi sellel ei ole alati otsest mõju füüsilisele tervisele, võib see, et jättes vaimu jätkuvalt tugeva stressi kummitama, põhjustada tõsiseid vaimseid probleeme, mis sageli jäävad märkamatuks.

Põhjus on selles, et pikaajaline tugev stress võib mõjutada aju koostist, mis põhjustab aju teabe töötlemise võime vähenemist. Närvivapustus tekib tavaliselt siis, kui inimene ei suuda enam stressiga toime tulla.

Närvivapustus Kanye West oli kogenud mõni aeg tagasi otse oma kontserdi keskel. Kanye läks ootamatult raevu ja katkestas kontserdi pärast kahe loo laulmist, enne kui lõpuks lavalt maha sai. Pärast haiglasse viimist avastati, et Kanyel oli närvivapustus põhjuseks väsimus, dehüdratsioon ja tõsine stress, mis on tingitud tema isiklikus elus probleemidest.

Närvivapustus või vaimne kriis ise ei ole meditsiiniline termin, vaid populaarne termin, mis kirjeldab faasi, kus erinevad füüsilised ja vaimsed sümptomid ning käitumise muutused on tugeva stressi, paanika ja liigse ärevusega seotud negatiivsete reaktsioonide kulminatsioonina väga intensiivsed.

Episood närvivapustus võib ilmneda inimestel, kes kogevad:

  • Pidev stress kontoris.
  • Kaotas just pereliikme.
  • Stress finantsprobleemidest.
  • Suured muutused elus, näiteks lahutus.
  • On esinenud vaimse tervise häireid, nii isiklikke kui perekondlikke.
  • Kui teil on haigus või vigastus, mis raskendab liikumist.

Närvivapustuse tunnused

Närvikahjustus võib põhjustada mitmesuguseid füüsilisi, vaimseid ja emotsionaalseid sümptomeid, mis võivad kesta päevi.

Kõige levinumad nähud ja sümptomid on raskused isegi lihtsate tavapäraste igapäevatoimingute tegemisel; söögiisu muutused (tavaliselt kipuvad olema tavalisest kõrgemad reaktsioonina stressihormooni kortisooli taseme tõusule); unehäired või unetus; emotsionaalsed muutused ehk meeleolumuutused; vähem tundlik oma keha seisundi suhtes, nt vähem muret välimuse pärast ja isikliku hügieeni eiramine; kaotada entusiast tegevuste vastu, mida varem peeti lõbusaks.

Mõnedel inimestel võivad osana a. esineda ärevushoogudele ja/või paanikahoogudele sarnased sümptomid närvivapustus mida ta koges.

Tugev stress võib muuta aju "uduseks", mis raskendab selget mõtlemist. Sellepärast on tugeva stressi all kannatavatel inimestel väga suur risk riskantse käitumise, nagu liigne joomine kuni ebaseaduslike uimastite tarbimine, paranoia (arvates, et juhtub midagi halba, kuigi tegelikult pole põhjust muretseda) ja enesetapumõtted.

Eriti inimestel, kellel on juba teatud vaimuhaigused, nagu ärevushäired või depressioon, närvivapustus võib põhjustada haigusseisundi kordumist.

Mida teha, kui kogete närvivapustus

Kui kogeda närvivapustus, proovige lõõgastumiseks mõnda järgmistest strateegiatest:

  • Hingake aeglaselt sügavalt sisse ja välja, lugedes samal ajal 10-st alla.
  • Vältige kofeiini ja alkoholi tarbimist.
  • Võtke aega omaette olemiseks ja puhkamiseks, näiteks magamiseks. Magage öösel piisavalt, kuni 7-8 tundi päevas.
  • Looge rutiin ja ajakava, et magada hästi.
  • Meditatsioon meele puhastamiseks.
  • Regulaarne treening vähemalt 30 minutit 3 korda nädalas, näiteks jooga ja pilates.
  • Tehke erinevaid lõbusaid ja lõõgastavaid tegevusi, nagu nõelravi, kehamassaaž, muusika kuulamine, naermine ja naermine.

Närvivapustus Seda ei klassifitseerita vaimuhaiguseks ega häireks, kuid see võib olla depressiooni või tõsise vaimse tervise kriisi varajane märk.

Kui see ei kao, pidage nõu arsti või usaldusväärse psühholoogiga. Teie arst võib teie seisundi raviks soovitada teil läbida psühhoteraapia ja kognitiiv-käitumusliku teraapia (CBT), võimalusel koos ravimitega.